ÜLDINFO

14.04.2009

Maa, rahvas, riigikord ja valitsus

Venemaa on riik Euroopa ida- ja põhjaosas, temaga piirnevad Norra (196 km), Soome (1340 km), Eesti (294 km), Läti (217 km), Leedu (Kaliningradi oblastis, 227 km), Valgevene (959 km), Poola (Kaliningradi oblastis, 206 km), Ukraina (1576 km), Gruusia (723 km), Aserbaidžaan (284 km),  Kasahstan (6846 km), Mongoolia (3485 km), Hiina (3645 km) ja Põhja-Korea (19 km).  Maapiiri pikkus - 20017 km, rannjoone pikkus 37653 km.

Venemaal on väljapääs Põhja-Jäämerele, Läänemerele, Mustale ja Aasovi merele, Kaspia merele ning Vaikse ookeani meredele.

Venemaa paikneb põhiliselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa on lähisarktika- ja arktikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas.

Venemaa on rikas loodusvarade poolest: tähtsaimad on kivi- ja pruunsüsi, nafta ja maagaas, rauamaak ning vase- ja nikli-, kroomi-, plii-, tina- ja tsingimaak, boksiit, kuld, hõbe ja plaatina. Suured on ka apatiidi-, fosforiidi-, kaali- ja kivisoola-, asbesti-, vilgu- ja grafiidivarud. Leidub teemante, vääris- ja poolvääriskive ning marmorit, graniiti, basalti jt. ehituskive. Olulised on metsa- ja kalavarud.

Venemaa madalaim koht on Kaspia meri (– 28 m) ja kõrgeim Elbruse mägi (5633 m).

Venemaa on pindalalt maailma suurim ja rahvaarvult 6. riik.

Ametlik nimetus: Vene Föderatsioon (Russian Federation)

Riigikord: föderatiivne vabariik

Pealinn: Moskva (elanikke 10,51 mln 01.01.2009 hinnang)

Suuremad linnad: Peterburi (4,58 mln), Nizni-Novgorod, Novosibirsk, Jekaterinburg, Samaara

Riigi pindala: 17,075 mln km².

Rahvuspüha: Venemaa Päev, 12.juuni (1990 – VNFSV I Rahvasaadikute Kongress võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni); 24. augustil 1991.a  iseseisvus NLiidust.

Rahvastik: 141,90 mln (hinnang 2009.a. seisuga), kasv viimastel aastatel negatiivne (-0,4%). Linnaelanikke  103,69 miljonit, maaelanikke 38,21miljonit

Rahvuslik koosseis: 79,8% venelasi, 3,8% tatarlasi, 2% ukrainlasi, 1,2% bashkiire, 1,1% tšuvaše, 12,1% teisi rahvuseid või määratlemata (2002.a. rahvaloenduse andmetel).

Riigikeel: vene keel

Religioon: vene õigeusk (76%), islam (14%) jt. usundid.

Konstitutsioon: vastu võetud 12. detsembril 1993.a.

Haldusjaotus: 2000.a. mai ukaasi põhjal jaguneb Venemaa 7 ringkonnaks (okrugiks), mille eesotsas on presidendi määratud esindaja. Riigis on 49 oblastit, 21 vabariiki, 10 autonoomset piirkonda, 6 kraid, 2 föderaalset linna ja 1 autonoomne oblast.

Riigipea on laialdaste volitustega ja võimutäiusega otsestel ning salajastel üldvalimistel 4 (viimase konstitutsiooniparandusega edaspidi 6 aastaks) aastaks valitav president, keda saab tagasi valida teiseks ametiajaks. President määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, ta võib juhatada valitsuse istungeid ja esitada Riigiduumale seaduseelnõusid. Ta kinnitab ja kuulutab välja Riigiduumas vastuvõetud seadused, võib neid Duumasse tagasi saata täiendavaks menetlemiseks. President annab välja seadlusi ja korraldusi, määrab rahvahääletuse toiumumise, esindab riiki välissuhetes ja sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. President on relvajõudude kõrgem ülemjuhataja, kinnitab riigi sõjalise doktriini ja juhib VF Julgeolekunõukogu. President võib kehtestada sõja- või eriolukorra riigis või selle osas. Viimati toimusid valimised 2008.a. märtsis.

Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile – Föderaalkogule (Federalnoye Sobraniye). Föderaalkogu koosneb ülemkojast ehk  Föderatsiooninõukogust (Sovet Federatsii) ja alamkojast e. Riigiduumast (Gosudarstvennaya Duma). Föderatsiooninõukogus on 178 liiget, igast haldussubjektist üks seadusandlus- ja üks täitevvõimiorgani esindaja. Riigituumas on 450 saadikut (255 saadikut valitakse proportsionaalsetel valimistel üleriigiliste parteinimekirjade alusel, 255 – valitakse ühemandaadilistes valimisringkondades lihthäälteenamuse alusel), keda valiti üldistel otsestel valimistel 4 (edaspidi 5 aastaks) aastaks. Riigiduumasse pääsevad need parteid kes on ületanud 5% valimiskünnise. Seadused võtab vastu Riigiduuma ja kiidab heaks Föderatsiooninõukogu. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president Riigiduuma laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.

Täidesaatev võim kuulub presidendile ja valitsusele (Pravitelstvo). President nimetab peaministri ametisse Riigiduuma nõusolekul. President nimetab valitsuse ametisse (või tagandab) peaministri ettepanekul. President võib tühistada valitsuse määrused ja korraldused. Presidendil on õigus tagandada valitsust. Duuma võib avaldada valitsusele umbusaldust, millega president võib aga nõustuda või mitte. Valitsus võib ka ise esitada tagasiastumispalve. Presidendi volituste lõppedes peab valitsus tagasi astuma. Duuma kinnitab valitsuse poolt esitatud riigieelarve, võtab vastu otsuse eelarve täitmisest, kiidab heaks või lükkab tagasi valitsuse tegevusprogrammi, kontrollib tema tööd.

Kõrgema kohtuvõimu organid on Konstitutsioonikohus, Ülemkohus ja Kõrgem Arbitraažikohus. Kohtunikud määratakse eluaegselt Föderatsiooninõukogu poolt presidendi soovitusel.

President: Dmitri Medvedev  (astus ametisse 7. mail 2008 neljaks aastaks)
Föderatsiooninõukogu esimees: Sergei Mironov
Riigiduuma esimees:  Boris Grõzlov
Peaminister: Vladimir Putin (määratud ametisse presidendi ukaasiga 8. maist 2008.a.)
1. asepeaminister: Viktor Zubkov
1. asepeaminister: Igor Šuvalov
Asepeaminister ja rahandusminister: Aleksei Kudrin
Asepeaminister: Aleksandr Žukov
Asepeaminister:  Sergei Ivanov
Asepeaminister: Dmitri Kozak
Asepeaminister: Igor Setšin
Asepeaminister, valitsuse aparaadi juht: Sergei Sobjanin
Välisminister: Sergei Lavrov
Kaitseminister: Anatoli Serdjukov
Majandusarengu minister: Elvira Nabiullina
Loodusressursside minister: Juri Trutnev
Justiitsminister: Aleksandr Konovalov
Põllumajandusminister: Jelena Skrõnnik
Tööstus- ja kaubandusminister: Viktor Hristenko
Energeetikaminister: Sergei Šmatko
Transpordiminister: Igor Levitin
Tervishoiu- ja sotsiaalse arengu minister: Tatjana Golikova
Side- ja massikommunikatsioonide minister: Igor Štšegolev
Siseminister: Rašid Nurgaliev
Kultuuriminister: Aleksandr  Avdejev
Haridus- ja teadusminister: Andrei Fursenko
Tsiviilkaitse- ja erakorraliste olukordade minister: Sergei Šoigu
Regionaalarengu minister: Viktor Basargin
Spordi-, turismi- ja noorsoopoliitika minister: Vitali Mutko 

Venemaa poliitilisest struktuurist, valitsuse tegevusest vms. on võimalik saada infot vene ja osaliselt inglise keeles leheküljelt http://www.government.gov.ru ja http://www.gov.ru.