Eesti keeles
In english По-русски
Uudised ja sündmused »

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus lõppevast aastast: julgeolekuohud muutsid lääneliitlased 2014. aastal ühtsemaks

31.12.2014

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles 2014. aastat kokku võttes, et julgeolekuohud nii Euroopa idaserval kui ka lõunanaabruses on muutnud lääneliitlased lõppeval aastal ühtsemaks ja tugevamaks.

"Venemaa-Ukraina konfliktis lahenduse leidmise, aga ka Süüria ja Iraagi humanitaarkatastroofi lõpetamise eeldus on tõhus rahvusvaheline koostöö ja tegevus. Sellises keerulises julgeolekukeskkonnas on Euroopa Liidu ja NATO ühtne toimimine väga tähtis,“ rõhutas välisminister. Tema sõnul jääb muutunud julgeolekuolukord pingestama ka eelseisvat aastat. "2015. aastal peavad nii NATO kui EL vaatama üle oma suhted Venemaaga. Suhete paranemise võti on Venemaa käes. Venemaa peab lõpetama agressiooni Ukraina vastu ja täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Ainult siis võib rääkida EL ja NATO suhete taastamisest Venemaaga."

Pentus-Rosimannuse sõnul jääb Eesti jaoks lõppevat aastat paratamatult meenutama ka Venemaa poolne rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine Eesti politseiohvitseri röövimise ja ebaseadusliku Venemaal kinnihoidmise näol. "Eesti erinevate ametkondade jaoks ei lõpe see lugu enne, kui Eston Kohver on tagasi kodus, oma pere juures," ütles välisminister.

2014. aasta on Eesti jaoks oluline ka kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamises. Eesti ja naabruskonna julgeoleku seisukohast kõige olulisemaks hindas välisminister NATO kollektiivse julgeoleku ja heidutusvõime tugevdamist Walesi tippkohtumisel vastu võetud NATO valmisoleku tegevuskava (RAP) näol. „NATO reageeris muutunud julgeolekuolukorrale kiiresti. NATO liitlased on meie piirkonnas nüüd pidevalt kohal nii maal, õhus kui merel ja see on selge sõnum alliansi ühtsusest,“ lisas ta. „Tänavu kevadest alates paikneb Eestis USA jalaväekompanii, õhuturbe keskusena on võetud kasutusele selleks põhjalikult ette valmistatud Ämari lennuväebaas. Liitlaste üksused jäävad siia nii kauaks, kui vaja,“ sõnas välisminister. Eesti on omakorda osalenud mitmetes rahvusvahelistes initsiatiivides, sealhulgas koalitsioonis ISIL-i vastu, missioonidel Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, aga jätkuvalt ka Afganistanis ja Kosovos.

Välisministri sõnul on Eestil ka e-valdkonnas palju liitlasi ümber maailma, kellega koostöös e-teenuseid arendada ning vaba ja turvalise interneti tuleviku eest seista.

Sel aastal on välisministri sõnul olnud olulised arengud Euroopa Liidu ja idapartnerite suhetes ning idapartnerlus peab püsima ELi poliitikas tähtsal kohal ka 2015. aastal. „Hea, et sõlmitud said Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, aga nende lepingute sõlmimine ei olnud lõppeesmärk, vaid vahesamm. Loodetavasti õnnestub järgmisel kevadel toimuval Riia tippkohtumisel anda selge sõnumi idapartnerluse riikidele Euroopa perspektiivist," rõhutas välisminister Pentus-Rosimannus. „Kevadel jõustunud viisavabadus Moldova kodanikele oli 2014. aastal oluline samm. 2015. aasta võiks tuua sama otsuse ka Gruusia ja Euroopa Liidu vahel.“

2014. aastal oli loodusõnnetuste või sõjategevuse tagajärjel puhkenud kriiside arv tavapärasest suurem. Kasvas vajadus hätta jäänud inimeste aitamise järele. „Rahvusvahelise kogukonna abi vajab kahjuks järjest suurem arv oma elu ja toimetuleku pärast igal päeval võitlevaid inimesi. Humanitaarabi andmine on iga väärika riigi moraalne kohus. Soovime aasta-aastalt kasvatada Eesti võimekust abistada suurte humanitaarkriiside tõttu kannatavaid inimesi. Osaleme ka rahvusvahelise üldsuse jõupingutustes poliitiliste lahendusteede leidmisel just sõjategevusest põhjustatud humanitaarkriiside lõpetamiseks,“ lisas välisminister.

2014. aastal on Eesti andnud humanitaarabi kriisikolletesse Ukrainas, Süürias, Lõuna-Sudaanis, Iraagis, Afganistanis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Gazas ning Lääne-Aafrikas ebola leviku tõkestamiseks. Samuti on toetatud looduskatastroofides kannatanud riike, nagu Bosnia ja Hertsegoviina.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli 2014. aasta oluline piirkonna energiajulgeoleku tugevdamiseks. „Energiaühenduste arendamine Põhjamaade ja Balti riikidega, gaasivarustuskindluse suurendamiseks konkurentsi tekitamine Soomes ja Balti riikides ja turgude harmoniseerimine on vajalikud sammud nii piirkonna energiajulgeoleku kindlustamiseks kui ka konkurentsivõime ja majandusliku heaolu suurendamiseks,“ selgitas välisminister.

Lõppev aasta ei toonud kahjuks pikalt oodatud India poolset lahendust 14 Eesti laevakaitsja kohtuvaidluses, mille tõttu ei ole India võimud lubanud Eesti kodanikel juba üle aasta Indiast lahkuda. "Me ei jäta seda asja ja toetame selles vaidluses oma kodanikke nii, kuidas see Eesti riigi võimuses on. Kahju, et aasta vahetub ilma, et India oleks suutnud lahenduseni jõuda ja Eesti kodanikud oleksid lõpuks saanud koju naasta."


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
521 6821
press@mfa.ee
www.vm.ee

TopBack

© Eesti Suursaatkond Moskvas Malõi Kislovski pereulok 5, 125009 Moskva, Venemaa tel. (7 495) 737 36 40 , e-mail: embassy.moskva@mfa.ee