Eesti ja Venemaa

13.05.2010

Kahepoolsetes suhetes Venemaaga on Eesti praegune tegevussuund praktilise koostöö arendamine. Jätkame töötasandil kontakte selle heaks, et suhted naabrite vahel oleksid tihedamad. Kahepoolsed suhted Venemaaga kattuvad NATO ja Euroopa Liidu mitmepoolsete jõupingutustega luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussidemed. EL-Venemaa suhete arendamiseks oleme Euroopa Liidus otsustanud edasi minna EL-Venemaa uue lepingu läbirääkimistega. Kuni EL-Venemaa uue lepingu jõustumiseni on Eesti-Vene suhete põhialuseks 1997. aastast pärinev EL-Vene Partnerlus- ja Koostööleping (PCA) ning 2005. a. mais saavutatud 4 ruumi kokkulepe: majandusruum; vabaduse, julgeoleku ja õigusruum; välisjulgeoleku ruum; ja haridus- ja teadusruum.

Diplomaatilised suhted

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas:

1921-1922 – Tõnis Vares
1922-1926 – Ado Birk
1926-1928 – Heinrich Laretei
1928-1933 – Julius Seljamaa
1933-1936 – Karl Tofer
1936-1937 – August Traksmaa
1938-1940 – August Rei.

Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Vene Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikud Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005) ja Marina Kaljurand (2005-2008). Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Simmu Tiik, kes andis oma volikirja üle 16. jaanuaril 2009.

Vene Föderatsiooni esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992, talle järgnesid Aleksei Gluhhov (1997-2000) ja Konstantin Provalov (2001-2006). Nüüdne Vene suursaadik Nikolai Uspenski andis oma volikirja üle 14. septembril 2006.

Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Vene Föderatsioonis veel Peakonsulaat Peterburis (peakonsul Kristen Lahtein) ning Peakonsulaadi kantselei Pihkvas. Vene Föderatsioonil on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.

Olulised visiidid ja kohtumised

Olulised kohtumised mujal

Detsembris 2008 kohtus välisminister Urmas Paet Helsingis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Juunis 2009 kohtus välisminister Urmas Paet Taanis Helsingøris Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Lepingud

Eesti ja Venemaa vahel on umbes 30 kehtivat kahepoolset kokkulepet.

Viimastel aastatel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Kokkulepe koostööst ja vastastikusest abist tolliküsimustes (jõustus 09.08.99)
• Lennunduskokkulepe (jõustus 30.08.00)
• Rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 26.03.01)
• Protokoll "Lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta Tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde (jõustus 20.05.02)
• Kokkulepe laevasõidust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Emajõel ja Velikaja jõel (jõustus 06.08.02)
• Kokkulepe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks (jõustus 25.06.02)
• Leping tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisest ja maksudest hoidumise tõkestamisest (sõlmitud 05.11.02)
• Pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.93) muutmise protokoll (sõlmitud 05.11.02)
• Pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe rakenduslepe Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel (sõlmitud 05.11.02)
• Leping kohtulikult karistatud isikute üleandmisest (sõlmitud 05.11.02)
• Eesti-Vene riigipiiri leping (sõlmitud 18.05.05)
• Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping (sõlmitud 18.05.05)
• Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe (jõustus 10.02.08)
• Eesti Vabariigi Konkurentsiameti ning Venemaa Föderaalse Monopolidevastase Agentuuri koostöö kokkulepe (jõustus 02.09.2009)
• Täiendav koostööprotokoll Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel narkokuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks (allkirjastatud 25.11.2009)
• Kokkulepe Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel koostööst võitluses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku käitlemisega (jõustus 26.11.2009)

PIIRILEPING

Lepingud koos juurdekuuluvate lisadega parafeeriti esmakordselt novembris 1996. Pärast Venemaa poolset soovi lisada tehnilisi pisiparandusi, parafeerisid Eesti ja Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov Peterburis 5. märtsil 1999 Eesti-Vene piirilepingud uuesti. Piirilepingud allkirjastasid kahe riigi välisministrid 18. mail 2005 Moskvas. Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. juunil ning EV president kuulutas need välja 22. juunil 2005.

6. septembril 2005 edastas VF välisministeerium Eestile noodi, milles Venemaa teavitas, et ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega.

Augustis 2006 edastas VF välisministeerium Eestile noodi, millega tegi Venemaa Eestile ettepaneku asuda läbirääkimistesse uute piirilepingute üle. Eesti jääb oma endise seisukoha juurde, et meil ei ole Venemaale territoriaalseid pretensioone ning Eesti ei näe takistusi praeguse lepingu jõustumiseks.

Valitsustevaheline komisjon (VVK)

1998 -2002 täiustati riikidevahelist lepingulist baasi peamiselt Eesti-Vene valitsustevahelise komisjoni raames (komisjoni loomise idee kuulutasid 5.09.1997 välja Eesti president Lennart Meri ja Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin).

Viimane VVK kohtumine toimus 2002. a. Venemaa Föderatsiooni arvates oli VVK juriidiline alus ebapiisav ja vajas ülevaatamist, mistõttu esitati Eestile uue VVK lepingu eelnõu. Mais 2007 kiitis Vabariigi Valitsus uue VVK (ja majanduskoostöö) lepingu eelnõu heaks ning nüüd ootab see Venemaa Föderatsiooni valitsuse heakskiitu. Eesti pool on seisukohal, et kahepoolseid lepinguid saab ette valmistada nii VVK raamistikus kui ka väljaspool seda..

Majandussuhted

Eesti liikmelisus Euroopa Liidus on loonud aluse Eesti ja Venemaa vaheliste kaubandus-majandussuhete kiiremaks arenguks. Alates 1.05.2004 on Eesti osa EL ühtsest väliskaubanduspoliitikast. Samuti laienes Eestile 1. maist EL ja Venemaa vaheline Partnerlus- ja Koostööleping (PCA – Partnership and Co-operation Agreement), mis lisaks väliskaubandusele reguleerib veel teenuste kaubandust, transiiti, intellektuaalomandi kaitset ja seadusandluse ühtlustamist. PCA loob Eesti-Vene majandussuhetele kindlama aluse. Eesti on osa EL ja Venemaa vahelisest üldisest majanduskoostööst ning osaleb läbi mitmesuguste töögruppide ja nõukogude selle suundade kujundamises. Uusi aluseid majandussuhete arenguks Venemaa suunal annab ka 10. mail 2005. a. Moskvas Euroopa Liidu ja Venemaa vahel allkirjastatud nelja ruumi leppe 1. ruumi – majandusruumi – põhimõtete rakendamine.

KAUBAVAHETUS

Eesti-Vene kaubavahetusele andis hoogu Venemaa poolt EL-Vene PCA laiendamine uutele liikmesriikidele 2004.a., seoses millega lõpetas Venemaa Eesti kaupadele topelttollide rakendamise. EL liikmesriigina lahendatakse paljusid kerkivaid kaubandusküsimusi Venemaaga läbi Euroopa Komisjoni.

2009. aastal oli Venemaa riikide arvestuses kaubavahetuse kogukäibelt (ca 19 mldr krooni) Eesti 4. kaubanduspartner osatähtsusega 9% kogukäibest. Kaupade väljaveos oli Venemaa riikide lõikes 4. kohal 9,3%-ga koguekspordist. Kaupade impordi peamiste partnerite osas on Venemaa 5. kohal 8,8%-ga koguimpordist.

Eesti-Venemaa kaubavahetus 2000-2009 (miljardites kroonides)

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

30.09.2009 a. seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringute maht Venemaale ca 3,2 miljardit krooni, mis moodustas 4,4% Eesti välisinvesteeringutest. Venemaa otseinvesteeringud Eestisse olid ca 4,8 miljardit krooni (osakaal 2,9%).

Piiriülene koostöö

Eesti ja Venemaa vaheline piiriülene koostöö sai olulise arenguimpulsi tänu Euroopa Liidu programmidele (nt Phare Piireületava koostöö programm, Läänemerepiirkonna INTERREG IIIB programm). Koostöö partneritega Venemaalt jätkub uue Euroopa Naabruse ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi raames, mis on plaanis avada 2010. aasta kevadel. Programmi kogueelarve koos kaasrahastamisega on üle 73 miljoni euro. Abikõlblikes piirkondades hakatakse ellu viima ühisprojekte sellistes valdkondades nagu sotsiaalne ja majanduslik areng, keskendudes sealjuures väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ettevõtlusele ja kaubavahetusele, transpordiküsimustele, info- ja sidetehnoloogiale, tehnoloogiale, teadusuuringutele ja turismile. Piirkonnad asuvad lahendama ühiseid probleeme, mis on seotud keskkonna, looduskaitse, taastuvenergia, kultuuri ja ajaloolise pärandi kaitsega. Kodanikuühiskonda kaasavate projektide ning kultuuri, hariduse, tervishoiu ja spordi valdkonna ettevõtmistega pööratakse erilist tähelepanu inimestevahelisele koostööle. Informatsiooni programmi kohta leiab Siseministeeriumi koduleheküljelt ning programmi koduleheküljelt www.estlatrus.eu.

Eestil on tihedad kontaktid lähinaabrite Pihkva, Leningradi ja Novgorodi oblastiga ning Peterburiga, mis aitab kaasa stabiilsuse ja heaolu vööndi laienemisele meie vahetus naabruses. Korduvalt on leidnud aset kohalike omavalitsuste delegatsioonide vastastikkused visiidid. Erinevad koostöölepped on sõlmitud mitmete eesti ja vene kohalike omavalitsuste vahel: Narva linna ja Ivangorodi linna munitsipaalhariduse administratsiooni koostööleping, Tartu linna ja Pihkva linna koostöödeklaratsioon, Tartu linna ja Peterburi Vassileostrovski rajooni administratsiooni koostöödeklaratsioon, Mustevee linna ja Oudova linna sõprusleping, Mustvee, Kohtla-Järve ja Pihkva kavatsuste protokoll, Kohtla-Järve linna ja Slantsõ rajooni koostöö ja sõprusleping, Kohtla-Järve linna ja Veliki Novgorodi koostöölepe, Jõhvi valla ja Kingiseppa linna koostööleping, jne. Koostööd tehakse hariduse, kultuuri, linnaplaneerimise, turismi, majandusarengu ja paljudes teistes valdkondades.

Eesti Setomaa Valdade Liit ja Petseri rajoon Venemaalt edendavad kohalikke kultuuritraditsioonidel põhinevat ettevõttlust Setomaal, et säilitada ja tugevdada Seto kultuurset identiteedi nii Eestis kui ka Venemaa aladel.

Aktiivselt tegutseb Peipsi Koostöö Keskus, mille piiriregiooni hõlmavaid projekte on toetanud Euroopa Liit, ÜRO Arenguprogramm, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, USA, Taani, Rootsi jt.

Kultuurisuhted

Kultuurikontaktid Eesti ja Venemaa vahel on intensiivsed ja laabuvad suuremate tõrgeteta. Selleks on loodud ka märkimisväärne institutsionaalne raamistik. Juba 1992. aastal sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kultuuriministeeriumide vaheline koostöökokkulepe, mida on konkretiseeritud koostööprogrammides.

10. veebruaril 2008 allkirjastasid Eesti Vabariigi kultuuriminister Laine Jänes ja Vene Föderatsiooni kultuuriminister Aleksander Sokolov Moskvas ministeeriumidevahelise kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkuleppe. Kultuurikoostööprogramm aastateks 2009-2011 allkirjastati Vene Föderatsiooni kultuuriminister Aleksander Avdejevi ja Eesti Vabariigi kultuuriminister Laine Jänese poolt 26. jaanuaril 2009.

Alates 2006. aastast on Eestil Moskvas kultuuriatašee. 2008. aasta suveni oli selleks Andra Veidemann. 2009. aasta veebruarist töötab Eesti kultuuriatašeena Moskvas Helene Tedre.

2009. Möödunud aasta oli kultuuri valdkonnas aktiivne. Aastale andsid positiivse varjundi Eesti ja Vene kultuuriministrite vastastikused visiidid ning "virtuaalne" kohtumine telesilla näol.

Eesti kultuuri tutvustati välisministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kaasabil peale Moskva, Peterburi ja Pihkva ka Jaroslavlis, Krasnojarskis, Sotšis, Permis ja Tveris. Oli rohke publikuga üritusi nagu Peterburi konsulaadi poolt juunis korraldatud esimesed Eesti Kultuuripäevad Peterburis või Jaroslavli ja Permi suured kontserdid ning Eesti kunstnike osalemine näitusel CDH-2009. Eestis leidsid aset Venemaa Tomski oblasti kultuuripäevad ning toimus esimene slaavi rahvaste laulu-, tantsu- ja rakenduskultuuri festival "Slaavi valgus". Kultuuriajaloolisest aspektist võib kõige mõjuvamaks pidada kahte augustikuist sündmust: Andreapoli rajoonis Tveri oblastis Išutino külas asuvas Eestist ümberasujate ja nende järeltulijate kalmistul mälestustahvli ning Krasnojarski krais Haidaki külas seto etnograafiamuuseumi avamised. Augustis toimus Petseris Radaja küla talumuuseumis ka Seto etnokultuuri festival "Perede kokkutulek". Märtsis 2009 algasid Peterburis Eesti Jaani kiriku rekonstrueerimistööd, mille käigus saab ligi 80 aastat ilmalikus kasutuses olnud kirik tagasi oma esialgse funktsiooni ja välimuse. Kirik plaanitakse taasavada selle 150. sünniaastapäeval novembris 2010.

Eesti teatrid käisid möödunud aastal Venemaal rohkem kui eelnevatel aastatel. Mitmed Eesti muusikud viibisid kontsertidega Venemaal. Eraldi väärib märkimist Arvo Pärdi Mihhail Hodorkovskile pühendatud uue sümfoonia esiettekanne Venemaal Moskva Konservatooriumi väikses saalis. Kordaminekuks saab pidada ka eesti kirjanduse tutvustamist raamatumessidel ja kirjandusõhtutel – Maimu Berg, Andrus Kivirähk, eesti lastekirjanduse seminarid Moskva kõrgkoolides. Suure väärtusega oli ajakirja Družba Narodov eesti kirjanduse erinumber. Ära mainida võib ka selle, et Eestist sai esimene EL-i riik, kus avati virtuaalsed Vene muuseumi esindused.

Eestis toimunud üritustest, kus traditsiooniliselt esinevad Venemaa artistid, võib välja tuua järgmised: 2009. aasta oktoobris toimus juba viiendat aastat järjest teatrifestival Kuldne Mask, üle kümne aasta on septembris toimunud Rahvusvaheline õigeusu muusika festival CREDO, augustis leidis aset Birgitta festival Tallinnas ning juulis ooperipäevad Kuressaares. Juuli lõpus toimus 13. aastat järjest David Oistrahhi festival Pärnus ja juunis juba 15. korda Jevgeni Mravinski festival Narvas.

2008. Eesti-Venemaa kultuurikoostöö oli 2008.a. väga aktiivne erinevates valdkondades, eriti teatri, muusika ning filmi alal. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks Venemaal võib lugeda J. Lotmani raamatu „Märkmeid Puškinist“ esitlusi erinevates linnades: Moskvas, Ivanovos, Peterburis, Valentinovkas ja Pihkvas. Korraldus õnnestus tänu heale koostööpartnerile Vene Väliskirjanduse Raamatukogule, kes on viidud kokku Tartu semiootikutega. Loodetavasti sünnib koostööst peatselt uusi tähelepanuväärseid ettevõtmisi. Juuni lõpus andis Vabariigi President Ülevenemaalise väliskirjanduse raamatukogule Moskvas Välisministeeriumi toetusel valminud Juri Lotmani büsti.

Oluline oli juunis Hantõ-Mansiiskis toimunud Soome-ugri rahvaste maailmakongress, kus kohtusid ka Eesti ja Venemaa presidendid. Augusti lõpus peeti Petseris Setomaa folkloorifestivali, septembris toimusid Eesti kultuuripäevad Tomskis ning taasavati Sotšis renoveeritud Tammsaare majamuuseum. Novembris tähistati Moskvas Eesti animafilmi juubelit – Moskva Suurel Multifilmifestivalil oli eriprogramm Priit Pärna ja tema õpilaste filmidest ning Eesti Nukufilmi juubelinäitus. Detsembris leidsid Moskvas aset menukad Tallinna kultuuripäevad. 

Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad

Saades Euroopa Nõukogu liikmeks 1996. a. võttis Venemaa endale muuhulgas ka kohustuse tagastada teistele EN liikmesriikidele Venemaa territooriumil asuvad kultuurivarad. Eesti territooriumil asunud kultuurivarasid on Venemaale viidud enamasti I ja II maailmasõja ning Nõukogude okupatsiooni ajal alates 1944. aastast. Venemaal asuvad Eesti kultuuriväärtused nagu Tartu Ülikooli Morgensterni kogu (Voronežis), Eesti Postimuuseumi varad (Sidemuuseumis Peterburis) ja Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus (Relvapalatis Moskvas). Viimasest valmis veebruaris 2008 riigikantselei tellimusel 1936.a. kavandite põhjal uus kõrgeim riiklik autasu – Eesti riigivapi ketiklassi teenetemärk. Seoses uue autasu valmistamisega sai Moskvas olevast ketist museaal.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel on sõlmitud leping koostöö kohta kultuuriväärtuste säilitamisel (04.12.98). Sõlmitud on ka koostööprotokoll Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ning Voroneži oblasti kunstimuuseumi vahel. 15.-16. septembril 2000 toimus Tartu Ülikoolis Ukraina, Saksamaa, Poola, Läti ja UNESCO esindajate osavõtul rahvusvaheline restitutsioonialane konverents, mis oli ennekõike pühendatud Voronežis asuvale Morgensterni kogule. 2001.a. allkirjastati Tartu ülikooli ja Voroneži oblasti kunstimuuseumide koostööprotokoll, mis nägi ette vaba ligipääsu tagamist kunstiteostele ja ülikooli kunstivarakataloogi ühist koostamist. Tänase seisuga on suurem osa ülikooli varast kindlaks määratud. TÜ kunstimuuseumi ning Voroneži kunstimuuseumi ja Eesti ning Vene kultuuriministeeriumide ühistööna valmis 2006. aasta augustis TÜ Voronežis asuva kunstivara kataloogi esimene köide, mis katab põhiosa kunstikogust. Tulevikus on plaanis avaldada kataloogi teine köide, mis hõlmaks mündikogu.

Loe lisaks: Kultuuriväärtused välismaal

Eestlased Venemaal

Eestlaste väljarändes Venemaale võib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jõge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam pürgima kõrghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud õppida Tartu Ülikoolis, osutus lähimaks ülikooliks Peterburi Ülikool Venemaal.

Nõukogude võimu kehtestamine ja Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Idadiasporaa vähenemisel oli ka teisi põhjusi – stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hävitamine, mobilisatsioon Teise maailmasõja ajal, mis viis sõtta küladesse alles jäänud mehed. Pärast Teist maailmasõda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku jõudis 1941. ja 1949. aasta küüditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajärjel Nõukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu järkjärguline kahanemine – seda mõjutasid muuhulgas nii tagasiränne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis).

Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste lõikes

Vene Föderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest valdasid ainult eesti keelt, maakohtades elas eestlasi 10 031 ja neist 33 märkisid, et ei oska riigi, s.t. vene keelt. Setud seevastu on koondunud rohkem küladesse (142 inimest, neist 10 räägib ainult setu keelt), linnaelanikke-setusid on 55. Umbes 50% pidas eesti keelt oma emakeeleks.

Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi võib liigitada tinglikult:

• Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu järgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende järeltulijad, uusemigrandid). Näiteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate väljaränne ja nende järeltulijad), Peterburi eestlaskonna moodustavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse väljarände järeltulijad ja osaliselt ka uusemigrandid. Krasnojarski krai, Tveri ja Tomski oblasti külades elavate eestlaste ja setude hulgas puuduvad uusemigrandid peaaegu täielikult. Eraldi kogukonna moodustavad Pihkva oblastis elavad eestlased;
• Kogukondade sotsiaalse ja haridusliku koosseisu järgi. Moskva eestlaste hulgas ulatub filosoofia ja teaduste doktorite osakaal 10% eestlaste koguarvust, Peterburist on eestlastest teadlasi 3-4 korda vähem kui Moskvas. Samas on Krasnojarski krai, Tveri, Tomski ja teiste oblastite külade eesti kogukondades kõrgharidusega inimeste osakaal tühine.

Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad Peterburis, kus 2002. aasta rahvaloenduse järgi elas 2226 eestlast, Leningradi oblastis (1409) ja Moskvas (1244). Siberi kogukonnad on üldiselt väikesed. Kaks suuremat eesti külakogukonda (Ülem-Suetuk ja Haidak) asuvad Krasnojarski krais, kummaski elas 2008. a. aastal umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Lisaks veel väiksemad külad ja Krasnojarsk. Novosibirski oblastis elab eestlasi enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on üks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolõpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste külakogukond on Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes 10.

Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vähemaks jäänud, oleme suutnud säilitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus. Moskvas ja Peterburis tegutsevad Eesti ärimeeste klubid, milles on paarkümmend liiget ning millesse on koondunud pärast 1991. a. Venemaaga äri ajavad Eesti ärimehed. Moskva Saatkonna ja Peterburi Eesti peakonsulaadi võimuses on aidata seltsidel leida finantseerimist Eestist ja kergendada informatsioonivahetust nii seltsidel omavahel, saatkonnaga kui ka Eesti asutustega.

EESTI KEELE ÕPE VENEMAAL

Hetkel on Venemaal üks eesti keele süvaõppega üldhariduskool – Petseri Lingvistiline Gümnaasium (end. Petseri II keskkool), kus alates 2002. aastast töötab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt saadetud eesti keele õpetaja. Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis õpib 2009/2010. õppeaastal 135 õpilast. Samuti töötab Eesti riigi poolt saadetud õpetaja Krasnojarski krai Ülem-Suetuki põhikoolis. Peterburi Riiklikus Ülikoolis, kus 2007. aasta sügisel avati eesti keele eriala, töötab Eestist lähetatud lektor alates 2002/2003. õppeaastast. 2008/2009. õppeaasta sügissemestril saatis Tartu Ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe programmi raames Eestist lektori Moskva Riiklikku Ülikooli.

Eesti keelt õpetatakse veel Peterburi eesti seltsis, Moskva eesti seltsis ja Kransnojarski eestii kultuuriseltsis „Eesti” ja Tserepovesti eesti seltsis. Kohapealsel finantseerimisel toimub eesti keele õpe Pihkva Volnõi Instituudis, Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudis ja Mari Riiklikus Ülikoolis. Eesti Instituudi kaudu toetab Haridus- ja Teadusministeerium Venemaal eesti keele õpetamist eestikeelse õppekirjandusega. Koostöös Emakeele Seltsiga on Haridus- ja Teadusministeerium Moskvas ja Peterburis regulaarselt korraldanud ka keelepäevi.

Venemaa eesti päritoluga lastel on viimastel aastatel olnud võimalus tulla suvel Eestisse keelelaagrisse ning nii mitmeidki motiveerib see oma tulevikuplaane Eestiga siduma. Lisaks on Vene Föderatsioonis elavatel eesti päritolu noortel Rahvuskaaslaste programmi üliõpilasstipendiumi toel võimalik oma edasist haridusteed jätkata Eesti haridussüsteemis.