Eesti ja Venemaa

29.03.2011

Eesti eesmärgiks on arendada Venemaaga ühishuvidel ja väärtustel ning võetud kohustustest ja põhimõtetest kinnipidamisel põhinevaid suhteid. Peame oluliseks avatud dialoogi kõigil teemadel, k.a. valdkondades, milles rahvusvahelisel kogukonnal (eelkõige EL ja NATO) ja Venemaal on erinevad seisukohad, nagu nn külmutatud konfliktidele lahenduse leidmine ning suhtumine riikide suveräänsusesse ja territoriaalsesse terviklikkusse. Kahepoolsed suhted Venemaaga kattuvad NATO ja Euroopa Liidu mitmepoolsete jõupingutustega luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussidemed.

Eesti otsib nii kahepoolsetes suhetes, regionaalsel tasandil kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide raames võimalusi edendada mõlema riigi kodanikele kasu toovat praktilist koostööd.

EL-Venemaa suhete arendamiseks oleme Euroopa Liidus otsustanud edasi minna EL-Venemaa uue raamlepingu läbirääkimistega. Kuni EL-Venemaa uue lepingu jõustumiseni on Eesti-Vene suhete põhialuseks 1997. aastast pärinev EL-Vene Partnerlus- ja koostööleping (PCA) ning 2005. a. mais saavutatud 4 ruumi kokkulepe: majandusruum; vabaduse, julgeoleku ja õigusruum; välisjulgeoleku ruum; ja haridus- ja teadusruum. Lisaks on EL ja Venemaa sõlminud moderniseerimispartnerluse koos praktilist koostööd edendava tegevuskavaga.

Diplomaatilised suhted

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas:

1921-1922 – Tõnis Vares
1922-1926 – Ado Birk
1926-1928 – Heinrich Laretei
1928-1933 – Julius Seljamaa
1933-1936 – Karl Tofer
1936-1937 – August Traksmaa
1938-1940 – August Rei.

Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikuteks Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005) ja Marina Kaljurand (2005-2008). Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Simmu Tiik, kes andis oma volikirja üle 16. jaanuaril 2009.

Venemaa esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992. Järgnevalt esindasid Venemaad Eestis Aleksei Gluhhov (1997-2000), Konstantin Provalov (2001-2006) ning Nikolai Uspenski (2006-2009). Praegune Vene suursaadik Juri Merzljakov andis oma volikirja üle 28. oktoobril 2010.

Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.

Visiidid

Vaata lisaks: visiitidest pikemalt

Olulised kohtumised mujal:

Juunis 2003 kohtus välisminister Kristiina Ojuland Poris LMN välisministrite kohtumise raames Vene välisministri Igor Ivanoviga.

Detsembris 2004 kohtus välisminister Kristiina Ojuland Brüsselis NATO välisministrite kohtumise raames Vene välisminister Sergei Lavroviga.

Detsember 2005 kohtus välisminister Urmas Paet Ljubljanas OSCE välisministrite kohtumise raames Vene välisminister Sergei Lavroviga.

Juunis 2007 kohtus välisminister Urmas Paet Läänemeremaade Ministrite Nõukogu välisministrite kohtumise raames Malmös Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Detsembris 2008 kohtus välisminister Urmas Paet Helsingis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Juunis 2009 kohtus välisminister Urmas Paet Taanis Helsingøris Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Mais 2010 kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Saksamaal Leipzigis Venemaa transpordiminister Igor Levitiniga.

Lepingud

Eesti ja Venemaa vahel on umbes 30 kehtivat kahepoolset kokkulepet.

Viimasel kümnendil on sõlmitud järgmised lepingud:

• Lennunduskokkulepe (jõustus 30.08.00)
• Rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 26.03.01)
• Protokoll "Lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta Tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde (jõustus 20.05.02)
• Kokkulepe laevasõidust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Emajõel ja Velikaja jõel (jõustus 06.08.02)
• Kokkulepe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks (jõustus 25.06.02)
• Leping tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisest ja maksudest hoidumise tõkestamisest (sõlmitud 05.11.02)
• Pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.93) muutmise protokoll (sõlmitud 05.11.02)
• Pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe rakenduslepe Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel (sõlmitud 05.11.02)
• Leping kohtulikult karistatud isikute üleandmisest (sõlmitud 05.11.02)
• Eesti-Vene riigipiiri leping (sõlmitud 18.05.05)
• Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping (sõlmitud 18.05.05)
• Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe (jõustus 10.02.08)
• Eesti Vabariigi Konkurentsiameti ning Venemaa Föderaalse Monopolidevastase Agentuuri koostöö kokkulepe (jõustus 02.09.2009)
• Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Narkootiliste Ainete Ringluse Kontrolli Föderaalteenistuse vaheline narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse vastu võitlemise koostöökokkulepe (jõustus 04.04.2006)
• Täiendav koostööprotokoll Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel narkokuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks (allkirjastatud 25.11.2009)
• Kokkulepe Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel koostööst võitluses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku käitlemisega (jõustus 26.11.2009)

PIIRILEPING

Piirilepingud koos juurdekuuluvate lisadega parafeeriti esmakordselt novembris 1996. Pärast Venemaa poolset soovi lisada lepingusse tehnilisi pisiparandusi, parafeerisid Eesti ja Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov Peterburis 5. märtsil 1999 Eesti-Vene piirilepingud uuesti. Piirilepingud allkirjastasid kahe riigi välisministrid 18. mail 2005 Moskvas. Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. juunil (viide ratifitseerimisseadusele) ning Eesti president kuulutas need välja 22. juunil 2005.

6. septembril 2005 teatas Venemaa välisministeerium, et Venemaa ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega.Augustis 2006 tegi Venemaa välisministeerium Eestile, ettepaneku asuda läbirääkimistesse uute piirilepingute üle. Eesti jääb oma endise seisukoha juurde, et meil ei ole Venemaale territoriaalseid pretensioone ning Eesti ei näe takistusi praeguse lepingu jõustumiseks.

Majandussuhted

Eesti liikmelisus Euroopa Liidus on loonud aluse Eesti ja Venemaa vaheliste kaubandus-majandussuhete kiiremaks arenguks. Alates 1.05.2004 on Eesti osa EL ühtsest väliskaubanduspoliitikast. Samuti laienes Eestile 1. maist EL ja Venemaa vaheline Partnerlus- ja Koostööleping (PCA – Partnership and Co-operation Agreement), mis lisaks väliskaubandusele reguleerib veel teenuste kaubandust, transiiti, intellektuaalomandi kaitset ja seadusandluse ühtlustamist.

Eesti on osa EL ja Venemaa vahelisest üldisest majanduskoostööst ning osaleb läbi mitmesuguste töögruppide ja nõukogude selle suundade kujundamises. Uusi aluseid majandussuhete arenguks Venemaa suunal annab ka 10. mail 2005. a. Moskvas Euroopa Liidu ja Venemaa vahel allkirjastatud nelja ruumi leppe 1. ruumi – majandusruumi – põhimõtete rakendamine.

Eesti ja laiemalt EL ning Venemaa majandussuhete läbipaistvust ja etteaimatavust suurendavad oluliselt edusammud Venemaa liitumisläbirääkimistel WTO-ga – EL-Venemaa tippkohtumisel 7. detsembril 2010 Brüsselis kirjutati alla dokument EL-Venemaa kahepoolsete kõneluste lõpetamise kohta Venemaa liitumisläbirääkimistel WTO-ga
 

KAUBAVAHETUS

Eesti-Vene kaubavahetusele andis hoogu Venemaa poolt EL-Vene PCA laiendamine uutele liikmesriikidele 2004. a., seoses millega lõpetas Venemaa Eesti kaupadele topelttollide rakendamise. EL liikmesriigina lahendatakse paljusid kerkivaid kaubandusküsimusi Venemaaga läbi Euroopa Komisjoni.

Venemaa kuulub kaubavahetuse kogukäibelt jätkuvalt Eesti kaubanduspartnerite esiviisikusse. Kui 2008. aasta kokkuvõttes langes Venemaa riikide arvestuses kaubavahetuse kogukäibelt Eesti suuruselt 5. kaubanduspartneriks (osatähtsusega 8,9% kogukäibest, 2007. aastal oli tegemist 4. kaubanduspartneriga) Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti järel, siis 2009. aastal tõusis Venemaa Soome, Rootsi ja Läti järel meie 4. kaubanduspartneriks (osatähtsusega 9%). Ekspordi osas oli Venemaa suuruselt 4. ekspordipartner (9,3% koguekspordist) ning impordi osas suuruselt 5. impordipartner (8,8% koguimpordist).

Kaubavahetuse käive on majanduskriisi tingimustes vähenenud, nagu paljude teiste riikidegagi – kui 2008. aastal oli käive 1 712,82 mln eurot, siis 2009. aastal 1 198,56 mln eurot. Kaubavahetus kasvas 2010. aastal pisut enam kui veerandi võrra (25,5%) - kui 2009. a. moodustas kahepoolse kaubavahetuse kogukäive 1 198,56 mln eurot, siis 2010 oli see näitaja 1 609,62 mln eurot, mis moodustas 8,9% kaubavahetuse kogukäibest. Nende näitajatega oli Venemaa suuruselt 4. kaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel. 2010. aastal oli Venemaa suuruselt 3. ekspordipartner (846,79 mln eurot) ja 5. impordipartner (762,84 mln eurot).

Eesti-Venemaa kaubavahetus 2000-2010 (miljonit eurot)

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
 

Suurimad ekpordiartiklid on: 

• masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist);
• keemiatooted (14%);
• valmistoidukaubad, karastusjoogid, alkohoolsed joogid (11%);
• elusloomad, loomsed tooted (11%)
• transpordivahendid (8%).

Suurimad impordiartiklid on:

• mineraalsed tooted (67% koguimpordist);
• puit ja puittooted (11%);
• metallid ja metalltooted (7%);
• keemiatooted (6%);
• masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%).

INVESTEERINGUD

Venemaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringud moodustasid seisuga 31.12.2010 438,44 mln eurot (4. kohal Rootsist, Soomest ja Hollandist Eestisse tehtud otseste investeeringute järel). Eestist Venemaale tehtud otsesed investeeringud moodustasid samal ajal 278,08 mln eurot (4. kohal Leetu, Lätti ja Küprosele tehtud Eesti otseste investeeringute järel).

TURISM

Venemaa turistide osatähtsus majutuste koguarvus tõusis 2009. aastal 14%, andes Venemaale riikide järjestuses Soome järel 2. koha. 2010. aasta 11 kuu jooksul tõusis Vene turistide arv 52% võrreldes 2009. aasta sama perioodiga. Eestlaste jaoks 2009. aastal olulisemate sihtpunktide osas jagas Venemaa koos Kreeka ja Hispaaniaga 4. kohta (esikolmikus on Soome, Egiptus ja Türgi). Samas just Venemaale (ja Rootsi) reisimine kasvas, kui teistesse olulistesse sihtpunktidesse kahane

Piiriülene koostöö

Eesti ja Venemaa vaheline piiriülene koostöö sai olulise arenguimpulsi tänu Euroopa Liidu programmidele (nt Phare Piireületava koostöö programm, Läänemerepiirkonna INTERREG IIIB programm). Koostöö partneritega Venemaalt jätkub uue Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi raames, mis avati 2010. a. sügisel. Programmi kogueelarve koos kaasrahastamisega on üle 73 miljoni euro. Abikõlblikes piirkondades hakatakse ellu viima ühisprojekte sellistes valdkondades nagu sotsiaalne ja majanduslik areng, keskendudes sealjuures väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ettevõtlusele ja kaubavahetusele, transpordiküsimustele, info- ja sidetehnoloogiale, tehnoloogiale, teadusuuringutele ja turismile. Piirkonnad asuvad lahendama ühiseid probleeme, mis on seotud keskkonna, looduskaitse, taastuvenergia, kultuuri ja ajaloolise pärandi kaitsega. Kodanikuühiskonda kaasavate projektide ning kultuuri, hariduse, tervishoiu ja spordi valdkonna ettevõtmistega pööratakse erilist tähelepanu inimestevahelisele koostööle. Informatsiooni programmi kohta leiab Siseministeeriumi koduleheküljelt ning programmi koduleheküljelt www.estlatrus.eu.

Eestil on tihedad kontaktid lähinaabrite Pihkva, Leningradi ja Novgorodi oblastiga ning Peterburiga, mis aitab kaasa stabiilsuse ja heaolu vööndi laienemisele meie vahetus naabruses. Erinevad koostöölepped on sõlmitud mitme eesti ja vene kohaliku omavalitsuse vahel: Narva ja Ivangorodi, Tartu ja Pihkva, Tartu ja Peterburi Vassileostrovski rajooni, Mustvee ja Oudova, Mustvee, Kohtla-Järve ja Pihkva, Kohtla-Järve ja Slantsõ rajooni, Kohtla-Järve ja Veliki Novgorodi, ning Jõhvi valla ja Kingiseppa linna vahel. Koostööd tehakse hariduse, kultuuri, linnaplaneerimise, turismi, majandusarengu ja paljudes teistes valdkondades.

Eesti Setomaa valdade liit ja Petseri rajoon Venemaalt edendavad kohalikke kultuuritraditsioonidel põhinevat ettevõttlust Setomaal, et säilitada ja tugevdada Seto kultuuriidentiteeti nii Eestis kui ka Venemaa aladel.

Aktiivselt tegutseb Peipsi koostöö keskus, mille piiriregiooni hõlmavaid projekte on toetanud Euroopa Liit, ÜRO Arenguprogramm, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, USA, Taani, Rootsi jt.

Kultuurisuhted

Kultuurikontaktid Eesti ja Venemaa vahel on tihedad ja laabuvad suuremate tõrgeteta. Selleks on loodud ka märkimisväärne institutsionaalne raamistik. Juba 1992. aastal sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kultuuriministeeriumide vaheline koostöökokkulepe, mida on konkretiseeritud koostööprogrammides.

10. veebruaril 2008 allkirjastasid Eesti Vabariigi kultuuriminister Laine Jänes ja Venemaa Föderatsiooni kultuuriminister Aleksander Sokolov Moskvas ministeeriumidevahelise kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkuleppe. Kultuurikoostööprogramm aastateks 2009-2011 allkirjastati Venemaa Föderatsiooni kultuuriminister Aleksander Avdejevi ja Eesti Vabariigi kultuuriminister Laine Jänese poolt 26. jaanuaril 2009.

Alates 2006. aastast on Eestil Moskvas kultuuriatašee. 2008. aasta suveni oli selleks Andra Veidemann. 2009. aasta veebruarist töötab Eesti kultuuriatašeena Moskvas Helene Tedre.

Eesti ajaloos ja kultuuriloos olulist rolli mänginud Jaani kiriku pidulik taasavamine Peterburis toimus 20. veebruaril 2011. Avamisüritustel osalesid president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Jänes.
Jaani kiriku Peterburis rekonstrueerimistööd algasid märtsis 2009, mille käigus sai ligi 80 aastat ilmalikus kasutuses olnud kirik tagasi oma esialgse funktsiooni ja välimuse.  Loe lisaks: Peterburi Jaani kirik 1860-2010.

2010. aasta oli Eesti-Vene kultuurikoostöö jätkuvalt viljakas. Seda ka kõrgtasemel, kui maikuus kohtus kultuuriminister Laine Jänes Peterburis Venemaa asekultuuriminister Andrei Busõginiga.
Lisaks Moskvale avati erinevates Venemaa paikades mitmeid Eestit ja eesti kultuuri tutvustavaid näitusi. Suure populaarsuse osaliseks said näiteks väljapanekud „Kaasaegne Eesti tekstiilikunst“ Karsnojarskis ning Atšinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias.

Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest „Причудье, Revisited“. Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil „Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal“ oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist.

Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute «Чему учатся люди» ning “Kultuuri ettearvamatud mehhanismid” esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene sõnaraamat, mida samuti Moskvas Vene väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis esitleti.

Väga menukaks osutus Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert Peterburi Filharmoonia suures saalis. Sooja vastuvõtu said ka Marko Matvere esinemine “Teatrižurnaalis” Moskvas Näitlejate Majas ning ansambli Vox Clamantis ja organist Aare-Paul Lattiku kontsert Moskva roomakatoliku kirikus.

Loe lisaks "Jää on hakanud liikuma, härrased vannutatud mehed (või ei ole see kunagi seisma jäänudki)". Helene Tedre, kultuurinõunik Eesti saatkonnas Moskvas, kirjutab eesti kultuurielust Venemaal. (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)

2009. aastal tutvustati eesti kultuuri välisministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kaasabil peale Moskva, Peterburi ja Pihkva ka Jaroslavlis, Krasnojarskis, Sotšis, Permis ja Tveris. Peakonsulaadi korraldusel toimusid juunis esimesed Eesti Kultuuripäevad Peterburis. Eestis leidsid aset Venemaa Tomski oblasti kultuuripäevad ning toimus esimene slaavi rahvaste laulu-, tantsu- ja rakenduskultuuri festival "Slaavi valgus". Kultuuriajaloolisest aspektist võib kõige mõjuvamaks pidada kahte augustikuist sündmust: Andreapoli rajoonis Tveri oblastis Išutino külas asuvas Eestist ümberasujate ja nende järeltulijate kalmistul mälestustahvli ning Krasnojarski krais Haidaki külas seto etnograafiamuuseumi avamised.

Eraldi väärib märkimist Arvo Pärdi Mihhail Hodorkovskile pühendatud uue sümfoonia esiettekanne Venemaal Moskva Konservatooriumi väikses saalis. Suure väärtusega oli ajakirja Družba Narodov eesti kirjanduse erinumber. Esile võib tõsta ka selle, et Eestist sai esimene EL-i riik, kus avati virtuaalsed Vene muuseumi esindused.

Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad

Saades Euroopa Nõukogu liikmeks 1996. a. võttis Venemaa endale muuhulgas ka kohustuse tagastada teistele EN liikmesriikidele Venemaa territooriumil asuvad kultuurivarad. Eesti territooriumil asunud kultuurivarasid on Venemaale viidud enamasti I ja II maailmasõja ning Nõukogude okupatsiooni ajal alates 1944. aastast. Venemaal asuvad Eesti kultuuriväärtused nagu Tartu Ülikooli Morgensterni kogu (Voronežis), Eesti Postimuuseumi varad (Sidemuuseumis Peterburis) ja Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus (Relvapalatis Moskvas). Viimasest valmis veebruaris 2008 riigikantselei tellimusel 1936. a. kavandite põhjal uus kõrgeim riiklik autasu – Eesti riigivapi ketiklassi teenetemärk. Seoses uue autasu valmistamisega sai Moskvas olevast ketist museaal.

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel on sõlmitud leping koostöö kohta kultuuriväärtuste säilitamisel (04.12.1998). Sõlmitud on ka koostööprotokoll Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ning Voroneži oblasti kunstimuuseumi vahel. 15.-16. septembril 2000 toimus Tartu Ülikoolis Ukraina, Saksamaa, Poola, Läti ja UNESCO esindajate osavõtul rahvusvaheline restitutsioonialane konverents, mis oli ennekõike pühendatud Voronežis asuvale Morgensterni kogule. 2001. a. allkirjastati Tartu ülikooli ja Voroneži oblasti kunstimuuseumide koostööprotokoll, mis nägi ette vaba ligipääsu tagamist kunstiteostele ja ülikooli kunstivarakataloogi ühist koostamist. Tänase seisuga on suurem osa ülikooli varast kindlaks määratud. TÜ kunstimuuseumi ning Voroneži kunstimuuseumi ja Eesti ning Vene kultuuriministeeriumide ühistööna valmis 2006. aasta augustis TÜ Voronežis asuva kunstivara kataloogi esimene köide, mis katab põhiosa kunstikogust. Tulevikus on plaanis avaldada kataloogi teine köide, mis hõlmaks mündikogu.

Loe lisaks: Kultuuriväärtused välismaal

Eestlased Venemaal

Eestlaste väljarändes Venemaale võib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida riigi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama.

Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Eestlaste arvu vähenemisel Venemaal oli ka teisi põhjusi alates stalinlikest repressioonidest kuni mobilisatsioonini Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda kahanes eestlaste arv Venemaal vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi.

Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad Peterburis, kus 2002. aasta rahvaloenduse järgi elas 2226 eestlast, Leningradi oblastis (1409) ja Moskvas (1244). Siberi kogukonnad on üldiselt väikesed. Kaks suuremat eesti külakogukonda (Ülem-Suetuk ja Haidak) asuvad Krasnojarski krais, kummaski elas 2008. a. aastal umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Lisaks veel väiksemad külad ja Krasnojarsk. Novosibirski oblastis elab eestlasi enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on üks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolõpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste külakogukond on Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes 10.

Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vähemaks jäänud, oleme suutnud säilitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus.

Loe lisaks: Eestlased Venemaal

Eesti keele õpe Venemaal

Hetkel on Venemaal üks eesti keele süvaõppega üldhariduskool – Petseri Lingvistiline Gümnaasium (end. Petseri II keskkool), kus alates 2002. aastast töötab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt saadetud eesti keele õpetaja. Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis õpib 2009/2010. õppeaastal 135 õpilast. Samuti töötab Eesti riigi poolt saadetud õpetaja Krasnojarski krai Ülem-Suetuki põhikoolis. Peterburi Riiklikus Ülikoolis, kus 2007. aasta sügisel avati eesti keele eriala, töötab Eestist lähetatud lektor alates 2002/2003. õppeaastast. 2008/2009. õppeaasta sügissemestril saatis Tartu Ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe programmi raames Eestist lektori Moskva Riiklikku Ülikooli.

Eesti keelt õpetatakse veel Peterburi Eesti Seltsis, Moskva Eesti Seltsis, Krasnojarski eesti kultuuriseltsis „Eesti” ja Tšerepovetsi Eesti Seltsis. Kohapealsel finantseerimisel toimub eesti keele õpe Pihkva Volnõi Instituudis, Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudis, Mari Riiklikus Ülikoolis ja Skandinaavia koolis Moskvas. Eesti Instituudi kaudu toetab Haridus- ja Teadusministeerium Venemaal eesti keele õpetamist eestikeelse õppekirjandusega. Koostöös Emakeele Seltsiga on Haridus- ja Teadusministeerium Moskvas ja Peterburis regulaarselt korraldanud ka keelepäevi.

Venemaa eesti päritoluga lastel on viimastel aastatel olnud võimalus tulla suvel Eestisse keelelaagrisse ning nii mitmeidki motiveerib see oma tulevikuplaane Eestiga siduma. Lisaks on Venemaa Föderatsioonis elavatel eesti päritolu noortel Rahvuskaaslaste programmi üliõpilasstipendiumi toel võimalik oma edasist haridusteed jätkata Eesti haridussüsteemis.