Eesti keeles
In english По-русски
Eesti-Vene suhted »

Kahepoolsed suhted


Diplomaatilised suhted

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas: Tõnis Vares (1921-1922); Ado Birk (1922-1926); Heinrich Laretei (1926-1928);  Julius Seljamaa (1928-1933); Karl Tofer (1933-1936);  August Traksmaa (1936-1937); August Rei (1938-1940).

Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikuteks Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005), Marina Kaljurand (2005-2008),Simmu Tiik (2008-2012), Jüri Luik (2013-2015) ja Arti Hilpus (2015-2018). Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Margus Laidre.

Venemaa esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992. Järgnevalt esindasid Venemaad Eestis Aleksei Gluhhov (1997-2000), Konstantin Provalov (2001-2006), Nikolai Uspenski (2006-2009), Juri Merzljakov (2010-2015). Praegune Vene suursaadik Aleksandr Petrov andis oma volikirja üle 15. oktoobril 2015.

Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.


Kahepoolsed suhted

Eesti ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolne suhtlus läbi diplomaatiliste kontaktide ning ametnike-ekspertide vahelisel tehnilisel tasandil on suunatud eeskätt praktiliste küsimuste lahendamisele. Eesti nagu kogu Euroopa Liidu  poliitilised suhted Venemaaga on alates 2014. aastast piiratud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ja  Krimmi ja Sevastoopoli ebaseadusliku annekteerimisega. Lähiajal on kahepoolsetes suhetes põhieesmärgiks piirilepingute jõustamine ning piiri edasine demarkeerimine.

Jätkuvad suhted turismivaldkonnas, piiriülene koostöö ning koostöö tolliküsimustes. Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö on läbi aegade olnud hea, mõned näited 2015 aastast:  12.–20.10.2015 toimus Tallinnas X traditsiooniline teatrifestival „Kuldne Mask Eestis“, kus osales viis teatrit  Moskvast,  Peterburist ja mujalt. Peterburis toimus 1.-14.10 toimus XXV Rahvusvaheline Teatrifestival „Balti Maja“, mille põhiprogrammis osales Tallinna Linnateater. Venemaal tähistati 2015 Georg Otsa 95.sünniaastapäeva, toimus  Arvo Pärdi 80 juubelile pühendatud festival «Peegel peeglis». Eesti – Vene kultuuriministeeriumid plaanivad  alla kirjutada koostööprogrammi aastateks 2016-2018

Edukas on koostöö hariduse, teaduse, noorte ja keele vallas piiriülese koostööprojektide raames. Toimuvad koostööprojektid üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks ülikoolide vahel. 2014/15 õppeaastal õpib Eestis 255 venelast, mis on 25 rohkem kui eelmisel aastal. Alates 2007/8 õppeaastast, mil Venemaa üliõpilaste arv oli 40, on kasv olnud üle 500%. Jätkub koostöö eesti keele õpetamisel Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis ja Peterburi Riiklikus ülikoolis, kuhu Haridusministeerium on  saatnud vastavalt õpetaja ja lektori.

Eesti ajaloos ja kultuuriloos olulist rolli mänginud Jaani kiriku pidulik taasavamine Peterburis toimus 20. veebruaril 2011. Kiriku hoone ja selle alune maa on praeguseks tagastatud kogudusele ning hoone on täies mahus rekonstrueeritud, olles saanud tagasi oma esialgse funktsiooni ja välimuse. Hoonet haldab Eesti Kontsert. Jaani kirikust on saanud oluline kultuurikeskus, mis võimaldab tutvustada Eesti kultuuri ning korraldada erinevaid üritusi. Kirikus toimuvad regulaarsed eestikeelsed jumalateenistused.


Tähtsamad visiidid ja kohtumised:

Toimunud on kahepoolseid töökohtumisi ministrite tasemel nii Moskvas, Tallinnas kui ka mujal.

Viimane välisministri tasemel visiit toimus veebruaris 2014, kui minister Urmas Paet käis Moskvas ning allkirjastas koos Venemaa välisminister Sergei Lavroviga Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepped.  

Viimane välisministrite kohtumine toimus 27.09.2015 New Yorgis, kui välisminister Marina Kaljurand kohtus ÜRO Peaassamblee ajal Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.  

2015 taastati vahepeal katkenud Eesti ja Venemaa parlamentide vahelised suhted. Riigikogu delegatsioon käis 14.-15.10.2015 visiidil Moskvas ning Riigiduumale on edastatud kutse vastuvisiidiks 2016 aastal.

20.11.2015 toimusid Tallinnas Eesti-Venemaa poliitikakonsultatsioonid.

06.04.2016 toimusid Moskvas konsulaarkonsultatsioonid.

18.11.2016 toimusid poliitikakonsultatsioonid Moskvas.


Lepingud

Eesti ja Venemaa vahel on ligi 30 kehtivat kahepoolset kokkulepet.

Viimasel kümnendil on sõlmitud ja jõustunud järgmised lepingud:

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline Eesti Vabariigi suursaatkonna Venemaa Föderatsioonis paiknemise tingimusi ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitlev kokkulepe (jõustus 02.04.2014)
  • Lennunduskokkulepe (jõustus 30.08.00)
  • Rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 26.03.01)
  • Protokoll "Lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta Tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde (jõustus 20.05.02)
  • Kokkulepe laevasõidust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Emajõel ja Velikaja jõel (jõustus 06.08.02)
  • Kokkulepe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks (jõustus 25.06.02); Leping läbis uuendused, muudatused allkirjastati 24.04.12
  • Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe (jõustus 10.02.08)
  • Eesti Vabariigi Konkurentsiameti ning Venemaa Föderaalse Monopolidevastase Agentuuri koostöö kokkulepe (jõustus 02.09.2009)
  • Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Narkootiliste Ainete Ringluse Kontrolli Föderaalteenistuse vaheline narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse vastu võitlemise koostöökokkulepe (jõustus 04.04.2006)
  • Täiendav koostööprotokoll Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel narkokuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks (allkirjastatud 25.11.2009)
  • Kokkulepe Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel koostööst võitluses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku käitlemisega (jõustus 26.11.2009)
  • Eesti-Vene tagasivõtulepingu rakendusprotokoll (jõustus 28.11.2011)
  • Eesti-Vene pensionikindlustuse koostöölepe (ratifitseerimiskirjad vahetati 02.03.2012)


Piirilepingud

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri küsimustega hakati tegelema 1990ndatel aastatel, kui 1992-1995 käsitleti neid küsimusi toonaste riiklike piiriläbirääkimiste töögrupis. Esmakordselt allkirjastati piirilepingud 18. mail 2005 Moskvas, kuid lepinguid ei ratifitseeritud. Uuesti kirjutati Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule alla 18.02.2014 Moskvas. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Piirilepingu jõustumisel demarkeeritakse riigipiir. Piirijoone märkimist hakkab korraldama demarkeerimiskomisjon, mis koosneb erinevate ametkondade esindajatest ning selle tööd hakkab Eestis juhtima Välisministeerium. Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamisega tegeleb Siseministeerium.

Piirilepingute allakirjutamisel 2014 lepiti kokku, et piirilepingute ratifitseerimine parlamentides toimub paralleelselt. 2015 lõpus on eelnõu nii Riigikogu kui ka Riigiduuma menetluses. 25.11.2015 lõpetas Riigikogu piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise.  


Majandussuhted, kaubavahetus

Eesti ja Venemaa majandussuhteid ning kaubavahetust mõjutavad alates 2014. a EL poolt Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid ning Venemaa kehtestatud vastusanktsioonid. Venemaa on Eesti jaoks jätkuvalt oluline majanduspartner, kuid riigi majandusolukord ja majandussanktsioonid on kaubavahetust vähendanud. Venemaa on viimastel aastatel välja langenud Eesti kaubanduspartnerite esiviisikust, kuhu ta järjekindlalt varem kuulus.

Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus moodustas 2011. aastal üle 10%, alates 2012. a hakkas käive järk-järgult vähenema ning moodustas 2016. a 6% kogukäibest. Peamiste kaubavahetuspartnerite hulgas on Venemaa kukkunud kolmandalt kohalt (2012) kuuendale kohale (2016). Eesti eksport Venemaale hakkas vähenema alates 2013. aastast, mil maht oli 1,4 mld eurot. 2016. a on see langenud 0,8 mld euroni, kuid siiski kasvas võrreldes 2015. a 0,2%. Impordi vähenemine sai alguse 2012. aastal ning see on jätkunud tänaseni (erandiks 2014. a, mil kasv oli üle 8%). Ekspordipartnerite seas on Venemaa langenud kolmandalt kohalt (2012) neljandaks (2016) ning impordipartnerite seas kuuendalt kohalt (2012) kaheksandaks (2016).

Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus 2011-2016 (mln eurot)

  Eksport Ekspordi muutus % Oskaal % Import Impordi muutus % Osakaal % Bilanss
2011 1 312,3  55,4 10,9 1 264,6  65,8 9,9   47,7
2012 1 511,5  15,2 12,1 1 003,7 -20,6 7,1 507,8
2013 1 411,5   -6,6 11,5   787,2 -21,6 5,7 624,3
2014 1 186,5 -15,9   9,9   852,3    8,3 6,2 334,3
2015    771,6 -35,9   6,7   785,5   -7,8 6,0 -13,9
2016    773,5    0,2   6,5   747,6   -4,8 5,5  25,9

Võrreldes aastatega 2012/2013 on peaaegu kõikide kaubagruppide eksport Venemaale vähenenud, peamistest ekspordiartiklitest tabas langus enim loomsete toodete, masinate ja seadmete, keemiatoodete ning toidukaupade ja jookide väljavedu.

Peamisteks ekspordiartikliteks Venemaale 2016. aastal olid: masinad ja seadmed (36% ekspordist), keemiatooted (16%), toidukaubad ja joogid (11%) ning tekstiil ja tekstiiltooted (6%).

Venemaalt imporditi peamiselt mineraalseid tooteid (50% impordist), puitu ja puittooteid (16%) ning metalli ja metallitooteid (11%).


Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid Venemaa otseinvesteeringud Eestis 2016. a septembri seisuga 0,7 mld eurot, millega Venemaa oli investorite pingereas viiendal kohal (3,9% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest). Venemaa otseinvesteeringud on järgmistes sektorites - kinnisvara 39%, hulgi- ja jaekaubandus 33% ning finants- ja kindlustustegevus 11%.

Äriregistri andmetel oli 2016. a aprilli alguse seisuga Eestis registreeritud ligi kolm tuhat Venemaa osalusega äriühingut.

Eesti otsesed välisinvesteeringud Venemaale olid sama ajal 242 miljonit eurot, millega Venemaa on otseinvesteeringute seitsmes sihtriik (4% Eesti otseinvesteeringutest välisriikides). Sellest suurima osakaalu moodustavad investeeringud Venemaa töötlevasse tööstusse 21%, finants- ja kindlustustegevusse 15% ning hulgi- ja jaekaubandusse 14%.


Turism

Eesti on jätkuvalt populaarne sihtriik Venemaa turistide jaoks. 2016. a ööbis Eesti majutusasutustes üle 200 tuhande Vene turisti. Pärast tugevat langust 2015. a kasvas 2016. a Vene turistide arv 8% ja nende Eestis veedetud ööde arv 5%. Ööbimiste arv kasvas kõige rohkem Tallinnas ja Ida-Virumaal, neile järgnesid populaarsete sihtkohtadena Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Venemaa turistide osakaal kõikidest välisturistidest moodustas 2016. aastal 9,8%.

 

Eestlased Venemaal

Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida riigi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama.

Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Eestlaste arvu vähenemisel Venemaal oli ka teisi põhjusi alates stalinlikest repressioonidest kuni mobilisatsioonini Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda kahanes eestlaste arv Venemaal vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi.

Viimase Venemaa Föderatsiooni rahvaloenduse (2010) andmeil pidas end eestlased 17 875 inimest. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad viimase rahvaloenduse kohaselt  Krasnojarski krais (2346 inimest), Omskis (2082 inimest), Peterburis (1534 inimest) ning Moskvas (1072 inimest) . Kaks suuremat eesti külakogukonda Ülem-Suetuk ja Haida asuvad Krasnojarski krais, kummaski elab umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Novosibirski oblastis elab 2010.aasta andmeil 891 eestlast, enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastison meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon) – kokku elab oblastis üle 500 eestlase.  Omski oblastis on suurim eestlaste külakogukond Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes 10.

Eesti esindused Venemaal toetavad kohaliku eestlaskonna tegevust. Moskva Eesti Selts korraldab regulaarseid üritusi saatkonna ruumides. Peterburi Eesti Selts tähistas 2012.a oma 20. aastapäeva. 1990-ndatel aastatel taaselustus rahvusseltside tegevus Venemaal ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Moskvas Malõi Kislovski pereulok 5, 125009 Moskva, Venemaa tel. (7 495) 737 36 40 , e-mail: